03.02.10

2009 a kokkuvõte

Tagasivaade 2009 nda aasta purjetamishooajale

Kuna talvel 2008-2009 purjetada ei saanud ja seega jäi ladumata põhi. Läksime suvele vastu põhimõttel „kirik keset küla“ ehk hoidsime treeningmahtu tasemel, mis säilitaks ka veel teatud teravuse. Sama oli ka rahaline seis – elasime üks päev korraga, aga salamisi hinges lootsime, et suudame ära võistelda kõik maailmakarika Euroopa etapid, pluss Euroopa ja Maailma meistrivõistlused. Nii see ka lõpuks läks.

Eesmärgid ja täitmine arvudes

  • Jõuda maailma edetabelis 18 hulka - 12 koht

  • Jõuda igal Maailma karika etapil, Euroopa ja - Seitsmest võistlusest viiel täitsime eesmärgi Maailma Meistrivõistlustel 18 hulka

  • Olla eelmainitud 7-st suurvõistlusest, vähemalt ühel 10 hulgas - Maailma karika Kiel-i etapp 7 koht


Maailma Karika 18-nda koha üle (80 osaleja paadi hulgast) ei saa ka nuriseda, sest osalesime ju ainult Euroopa etappidel, aga arvesse läksid kõik.

Kaheteistkümnes koht maailma edetabelis on Eesti 470 klassi naiste läbi aegade konkurentsitult parim (aluseks võetakse kahe viimase aasta 7 parema tippvõistluse tulemust vastava koefitsiendi alusel).

Euroopa Meistrivõistluste 13. koht. Eestil läbi aegade ainult üks parem tulemus: meie endi eelmise aasta- 12. koht.

Maailma meistrivõistluste 32. koht eelmise aasta oma tulemusest 4 kohta halvem. Sellel tasemel võisteldes pole see suur kõikumine. Näiteks põhjanaabrite soomlaste naiste paatkond oli meist 2008nda aasta Maailma meistrivõistlustel 5 kohta parem, aga sellel hooajal 3 kohta halvem (kõikumine 12 kohta).

Laialt võttes kehva talve taustal võib hooajaga suuresti rahule jääda: ikkagi stabiilsuse teke ja lisaks selge areng teatud sektorites.

On ju täna tõsiasi see, et oleme nii öelda põlve otsas üksiktegijad, kui võrrelda end suurte riikide koondistega. Sealseid teadmisi on kogutud ja edasi antud mitmete põlvkondade vältel, rääkimata siis finantsidest ja taustajõududest.

Seega on meie tänane seis selles seltskonnas ja sellest vaatevinklist vaadatuna päris korralik. Kui vaadata kogu hooaja tulemusi seisukohalt, kas need taganuks olümpia koha. Kui olnuks need valikvõistlused, siis olümpia koht olnuks olemas.
Paraku ei saa tulevased ajad sugugi lihtsad olema, sest 470-ne klassi on tagasi tulnud päris mitmed selle klassi varasemad tippsõitjad ja nii mitmeski riigis on tehtud suuri ümberkorraldusi peale eelmiste Olümpiamängude altminekuid.

Seades sihte 2010-ndaks hooajaks ja tundes purjetamise spetsiifikat, ei hakka luuletama, vaid lähtume reaalsusest:
  • Jõuda kõigil seitsmel tippvõistlusel 18 parima hulka ( 5 Maailma karika Euroopa etappi+ Euroopa ja Maailma meistrivõistlused);
  • jõuda vähemalt ühel neist võistlustest 10 parima hulka;
  • üritada parandada eelmise aasta tulemust igal võistlusel vähemalt 10 %.

Mille arvelt siis kõik see:
  • Meil on veel arengumaad mahtude tasandil võrreldes maailma tippudega (veetreeningute töötunnid + startide arv)
  • Suur tööpõld purjestuse vallas (leidmaks nö „oma“). Purjetootjad pakuvad standardmudeleid, lisaks veel modifikatsioonid ja päris erimudelid tipptegijate endi poolt enda jaoks väljatöötatud (milledele üldjuhul ligipääs puudub).
Meie puhul on tegu kergekaalulise paatkonnaga ja seeläbi võib olla ka vähe keerukam selle „oma“ leidmisega, aga me tegeleme sellega väga intensiivselt ja see on ka üks hooaega läbiv põhiteema, et sügiseks jõuda selgusele milliste purjedega jätkata.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar