04.04.11

Enne võistlust ja võistluse algul



Porto Christo koobastes..

Tere jälle!
Pole juba mõnda aega teile siia miskit kirjutanud, aga nüüd kõik ja korraga.

Alustame algusest:
Kõigepealt olid meil treeningud, milles enamasti tegime treeningsõite. Tuul oli vaiksem või keskmine, tugevat tuult ei saanudki. Sõitude seltskond oli kirju ja suur - tippudest algajateni, mõnikord ulatus kuni 30 paadini isegi. Kaugelt vaadates võiski päris võistlusena tunduda, aga tegelikult nii see ei olnud. Oli treening nagu ikka enne võistluseid. Treeningute kahju katkine foka faier ja mõni kulunud ots.

Treeningud lõppesid ja algasid kaks vaba päeva. Neid alustasime faieri töökoja otsimisega Palma linnast. Aega võttis, aga üles leidsime ja 2 uut saime. Nende valmistamine oli tasemel, spetsiaalsed masinad ja igal mehel oli oma tegevus. See oli nagu tehas. Käsitsi tehtud tööd seal ei olnud, nagu meil Eestis näha võib. Seega võib tulemuses kindel olla, et asi on kvaliteetselt tehtud.
Vaba päev jätkus reisiga mööda saart, nii nagu plaanis oli. Oli mõte minna puhkusele kaheks päevaks. Esimese päevaga pool saart läbi sõita, ööbida saare teises küljes ja siis teisest äärest tagasi tulla. Olulisemad vaatamisväärsused said külastatud. Kõige meeldejäävamaks võib pidada Porto Christo maa-aluseid koopaid. Tunniajane ekskursioon oli seda väärt.
Tagasi jõudes oma linna, oli meil eestlastega koosolek ja peale seda kohe Leedukate juures grilliõhtu. Olid toredad kaks päeva.

Eile juba, aga võistlus meeleolu. Purjede mõõtmine ja võistlusele registreerimine, paadi pesemine ja vahatamine ja väike tiir merel. Olid ilusad kolm viimast päeva, päeval küündis temperatuur 25 ja enam kraadini ja tuult oli parajalt vähe.

Tänasest algas võistlus. Lõppesid ilusad ilmad: puhus tuult pagiti 16-17 m/s. Merele minnes isegi rohkem. Raske oli allatuult ilma spinnitagi sõita, tuul tahtis paati lihtsalt ümber puhuda. Oli ebaõnne päev, mis ikka ja jälle tuletab meelde, et paat onn aegunud ja vajab väljavahetamist. Kuid mida ei ole on finants. Nimelt saime esimsese sõidus stardis mõned minutid purjetatud kui trapetsi metallist aas, see mille külge ma ennast riputan, et trapetsis püsida, läks lihtsalt pooleks. Teiseks sõiduks saime küll kaldalt uue asemele, aga üks finišeerimata koht on sees. Teine sõit 26.
Oleks siis meie paat olnud täna ainuke, mis lagunes, aga ei. Nimelt ka treeneri kaater tuletas meelde, et talle aitab ja enam ei tööta. Eks näis mis saab, kas tänane parandustöö aitas või mitte ja iseasi kauaks.

Nagu juudid ütlevad: "Heinad otsas, hobune surnud!", Kehtib ka peaaegu meil..meil veel hobused elavad..aga ilma heinteta ei ela kaua.

Üleskutse siinkohal, kel huvi ja tahtmist meid aidata, siis meie grootpurje ja spinnakeri reklaamipinnad on veel vabad! Nende täitmine aitab ka meil uus sõiduvahend muretseda ja juhtub äpardusi vähem.

Vast järgnevad päevad lähevad paremini!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar